Karismaatiline Kiiev

20/08/2019

Meeldib!4

Lugemise aeg: 3 minutit

Kevadel ostsime lennupiletid Kiievisse augustikuu üheks nädalaks. Lennupiletid kahele maksid 180 eur, soetasime Kaubamaja Osturalli raames. Mul on augustikuu alguses sünnipäev ja just sel aastal sain puhkuse töölt selleks ajaks. Ma ei olnud kunagi oma sünnipäeva välismaal veetnud ja mõtlesin, millal nüüd kui seekord.

Kumbki meist ei olnud varem Kiievis käinud ja meie otsuse Kiievi kasuks tegi igal juhul see, et Ukrainas on teine rahavaluuta kui euro. Näiteks Kiievis taksoga sõita oli absurdselt odav kui võrrelda Tallinna hindadega. Sõit Borispoli lennujaamast hotellini kestis kuskil 30 minutit ning maksis 6 EUR sentidega. Tõsijutt! Rääkimata majutusehindadest ning toidust ja joogist.

Ainus, mis mulle erakordselt kallina silma jäi, oli mobiilne internet. Aga selle kohta uurisin juba varem ja otsustasime kohapeal osta kõnekaardi Ukraina numbriga, mis ka andis piisavalt internetimahtu, et üks sai jagada teisele. Minu telefoni jäi sisse Eesti number. Lennupiletid olid ostetud minu nimele ja kontaktnumbriks määrasime minu Eesti numbri. Viimasel päeval lükatigi lennusõit edasi ja saime sellekohase teksti minu numbrile.

Minu poolt MAJUTUSE ainus tingimus oli suur välibassein. Valisime esimeseks hotelliks Zaplavne booking.com kaudu ja teiseks valisime booking.com kaudu hotell Ministerka Lake-house. Pidime valima kaks erinevat, sest alguses olime küll valinud kogu reisi ajaks ööbimise esimeses hotellis, aga nädal enne reisi selgus, et nad ei saa pakkuda mingil põhjusel kogu meie broneeritud ajaks majutust. Veetsime 3 ööd ühes ja 3 ööd teises hotellis. See oli tegelikult blessing in disguise.

Zaplavnes tuba nägi välja just selline nagu piltidel, seega saime täpselt selle, mida valisime. Mõned aga-d ikka olid, millega me ei arvestanud või nende kodulehel oli eksitav info. Nimelt nende restoranis ei pakutud hommikusööki, toimis ainult grillrestoranina kulmukortsutavate kõrgete hindadega. Lisaks hotell asus Kiievi kesklinnast palju kaugemal, kui alguses olime arvestanud, aga õnneks taksosõidud olid suhteliselt mõistliku hinnaga. Mida ma ei osanud ette kujutada, et isegi sooja ilma puhul basseinis vesi ei soojenenud, sest ümbruses olid kõrged suured puud, mis varjasid päiksepaistet.

Viimasel päeval selgus, siis miks meile oli pool broneeringut üles öeldud. Tuli välja, et kellegi suvalise erapidu oli samal ajal ja ilmselt siis ei saanud suvalised eesti turistid seal olla . Lahkudes ei öeldud meile isegi head aega personali poolt ja peokorraldajad vahtisid, kuidas me jaurasime oma kohvritega väravast välja. Suht akward!

Ministerka asus tunduvalt kesklinnale lähemal ja seal ööbis peale meie ikka teisi inimesi ka, mitte nagu eelmises kohas, kus olime ainsad külalised. Sisehoovis oli välibassein, mis oli väiksem ja soojenes palju kiiremini. Lisaks just neil päevil oli kuskil 27 kraadi sooja. Kuna mu elukaaslane keeldub ujumast putukaid ja puuoksakesi täis basseinis ning hotelli personal ei osanud veefiltrit tööle panna, siis me ostsime suvalisest poest väikse käeshoitava veevõrgu. Kujutasin ette, milliste nägudega personal meid vahtis aknast, kui ta hakkas basseini sellega puhastama. Ja nagu võluväel järgmisel hommikul avastasime, et keegi oli lõpuks veefiltri tööle pannud . Toaga oli suht palju probleeme, aga pärast 1 ööd enam ei viitsinud hakata tuba vahetama, sest lahkusime niikuinii varsti. Nimelt meie akna all elas kõrval kuked ja kanad ning küll see kukk röökis igal hommikul kell 6 non-stop, lisaks see “meeldiv” kanala lõhn lõi tuppa sisse, ventilatsioonist tilkus vett põrandale ja minikülmik undas suure lärmiga.. seega jah, vinguda sai .

Iga päev sõitsime hotellidest Kiievi kesklinna ja tutvusime erinevate vaatamisväärsustega. Enamus aja veetsime pigem vanalinna avastamas ja proovisime erinevaid restorane. Ukraina toidukultuur ei erine suurt eesti omast, mistõttu ma ei saanud suure üllatuse osaliseks. Kõige meeldejäävam koht oli üks kalarestoran, kus elukaaslane oli palunud personalil mind üllatada sünnipäevalaulu ja tordilõiguga; toit oli ka muidu decent 😃. Lisaks käisime ühes “salarestoranis”, mille sissepääs oli peidetud ja kes ei osanud otsida, ei leidnudki seda kohta. Seal oli toit üleskiidetud, aga ma ei saanud imelist maitseelamust kahjuks. Päris “Kiievi kotletti” sain alles süüa tagasiteel lennujaamas, noh polnud viga 😃.

Sellel reisil ma ei teinud palju pilte teadmata põhjusel. Reisiga jäime mõlemad rahule ja oli väga mõnus jälle kuskil teises riigis käia turisti rollis. Nagu kombeks igal reisil tuleb ette ootamatusi, aga õnneks kõik lahenes ning lahkusime positiivse emotsiooniga. Usun, et teinekordki külastame Ukrainat, aga siis ehk mõnda teist linna.