Seevastu tomatitaimed ei vedanud mind alt. Ma uurisin natuke seemnete külvamise kohta internetist, aga ausalt öeldes igal veebilehel olid erinevad soovitused. Ei tundu midagi keerulist olevat, aga ikkagi iga seeme on erinev ning soovib õigeid tingimusi edukaks kasvamiseks. Seega külvamisel tegin rohkem vaba kava. Ma mäletan midagi lapsepõlvest külvamise kohta, sest kasvasin üles maakohas, kus vanavanemaga askeldasime aias taimede ja lilledega.
Minu tomatitaimed kasvasid aeglaselt, aga siiski-siiski. Õe soovitusel istusin taimed pisut suuremasse anumasse eraldi, et neil oleks ruumi kasvada. Nad on kasvanud päris jõudsalt pikaks juba. Tahtsin juba paar nädalat tagasi neid suuremasse potti ümber istutada, aga mul polnud kodus enam nii palju mulda järel. Kodupoes ei müüda mulda ning suurde poodi ei tihanud minna eriolukorra ajal.
Võtsin täna end kokku ja otsustasin minna suurde Rimisse, et mulda osta. Seiklus sinna oli omaette ooper, sest inimesed on vist unustanud, et isegi pärast eriolukorra leevendamist, koroonaviirus liigub ringi, see pole kuhugi kadunud. Aga see selleks!
Koos elukaaslasega istutasime täna ka tomatitaimed ümber suurematesse pottidesse, et neil oleks veel rohkem ruumi ja toitaineid mullast. Kui ma ütlen koos elukaaslasega, siis ma mõtlen, et mina istutasin ja tema assisteeris kõrvalt.
Tegin nende jaoks isegi suurema aknalaua vabaks, et saavad rohkem valgust ja soojust. Südamest loodan, et nad kasvavad edasi ja peavad vastu ning äkki ka kannavad vilja pärast õitsemist. Elame-näeme!
No Comments