Imeline Istanbul

23/09/2019

Meeldib!3

Lugemise aeg: 6 minutit

Asukoht: Istanbul

Reisiaeg: 05.09.2019 – 09.09.2019

Ilm: 20-23 kraadi

Minu esimene reis Türki

Lõpuks otsustasime koos elukaaslasega minna Istanbuli tema perele külla. Mina ei olnud varem Türgis käinud. See reis oli minu jaoks topelt huvitav, sest sain kohtuda tema pereliikmetega ja samuti külastada tuntud suurlinna. Meie reisiaeg oli küllaltki lühike, sest tulime suvalise hoo pealt otsusele, et lähme ning mul ei õnnestunud töölt pikemaks ajaks vabaks saada lühikese etteplaneerimise ajaga. Ma ei teinud enne reisi absoluutselt mitte mingisugust eeluuringut, sest ma teadsin, et elukaaslane teab oma kodumaa kohti ja tegevusi, mis võiksid ka mulle meeldida.

Lennureis ja kohale jõudmine

Ma olen varem reisinud küll, aga huvitaval kombel ei olnud kunagi sattunud lendama Turkish Airlines lennufirmaga. Peaks mainima, et oli igati meeldiv kogemus. Lennupileti hinna sisse kuuluvad toidukord ja joogid, individuaalne meediaekraan ning piisavalt jalaruumi.

Mulle eriti meeldis tunne, et ma ei pea seekord mitte millegi pärast muretsema, näiteks kuidas lennujaamas liikuma pean, kust takso saan, kas saan pangakaardiga maksta, sest saabusime ju minu elukaaslase kodumaale. Mina pidin ainult tema järgi minema. Tema isa tuli meile lennujaama järgi ja alustasime autosõitu koju. Istanbuli uus lennujaam asub umbes 1 tunni kaugusel nende kodust.

Nende kodu asub umbes 45 km kaugusel Istanbuli kesklinnast, Büyükçekmece turvatud piirkonnas. Ma ei tahtnud enne uskuda, kui ise oma silmaga nägin, et tegemist on rahuliku ja loodusrikka kohaga. Mul on alati olnud stereotüüpne mõtteviis, et Istanbulis rahulikku ja rohelisusega kohta ei leia. Elukaaslase vanemad võtsid mind avasüli vastu ning veetsime kõik koos esimese õhtupooliku õues juttu rääkides ja veini juues.

Kuidas sisustasime oma aega Istanbulis?

Lühikese reisiaja tõttu ei saanud midagi suurt ette võtta, mistõttu otsustasime pigem puhata, veeta aega elukaaslase pereliikmetega ja külastada mõningaid lähedal olevaid vaatamisväärsusi. Tegime juba enne reisi selgeks, et järgmisel korral külastame ka neid kõige populaarsemaid Istanbuli vaatamisväärsusi ja lähme ka mõnda teise Türgi linna, näiteks Izmiri. Meil ei olnudki plaanis sel reisil minna päris Istanbuli kesklinna, sest sinna sõit oleks raisanud pool päevast ning ei oleks olnud mõtet üheks päevaks minna.

Aga sellegi poolest ma ei pidanud absoluutselt pettuma!

Selle elurajooni sees oli suur välibasseini/spaa ala, tenniseväljak, jalutusrajad ja palju muudki. Otseloomulikult mina soovisin minna ujuma ja läksimegi välibasseini alale. Tegemist oli wellness keskusega, kus oli lisaks suurele välibasseinile, erinevad restoranid, kohvikud, sisebassein ja jõusaal. Vanemate kodu aias oli samuti välibassein, kus ma veetsin iga oma vaba momendi.

Sild Euroopa ja Aasia vahel

Üks etteplaneeritud tegevus oli Bosporuse silla privaatne kruiis õhtusöögiga. Turistikohaks teeb selle põhjusel, et Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahes maailmajaos ehk siis Euroopas ja Aasias. Bosporuse väina kohalt jooksevad üle kolm silda, mida ületades oled kas Euroopas (Istanbuli linnaosa Ortaköy) või Aasias (Istanbuli linnaosa Beylerbeyi). Tegelikult väina ületab kolm silda, aga esimene sild ehk Bosporus on teisest kahest kuulsaim.

Millegipärast enne reisi ma ei teadvustanud omale, et lähme ju merele ning ma jään peaaegu alati merehaigeks. Kui olime jõudnud sadamasse, siis alles avastasin, et okouu, mis nüüd saab. Õnneks ei olnud kõige hullem, ma sain hakkama. See ei olnud nii hull, kui ükskord kiirpaadiga Phuketis Phi Phi saartele kolleegidega sõitsime ja millised lained tol päeval olid. See oli vast seiklus! Selle reisiga ühinesid ka minu elukaaslase vend oma naisega. Õhtusöök oli meeldiv ja veetsime toredasti kõik koos aega. Vahepeal mõtted läksid rändama, sest ma ei mõista, mida minu elukaaslane oma pereliikmetega türgi keeles räägib. Aga ma olin juba arvestanud, et selliseid olukordi tuleb ette.

Külastasin Istanbulis ilusalongi

Kõik algas sellest, kui elukaaslane tahtis juuksurisse minna olles Istanbulis, sest siin on palju soodsam kui Tallinnas. Tema ema soovitas, et mina võiksin ka lasta juukseid lõigata. Mõned kahtluseussid alguses olid, aga mõtlesin, et ah mis seal ikka. Ema valis ilusalongi, mis on kodule küllaltki lähedal, sest pidime hiljem õhtusöögile minema ühte kebabi restorani. Ta helistas ette ja küsis, kas saab tulla kohe ning vastati, et jah, ooteaega pole. See on minu jaoks nii kummaline, et saab salongi lihtsalt sisse jalutada ilma eelbroneeringuta.

Türgis on meeste ja naiste juuksurid eraldi ja selles ilusalongis meie mõlema juukseid ei lõigatud. Kuigi ema tuli meiega kaasa, siis elukaaslane hoopis loobus oma juuste lõikamisest, sest ta ei tahtnud mind jätta nii, et ma ei oleks saanud kellgile ennast väljendada inglise keeles.

Mul tekkis õhupuudus momentaanselt, kui astusin salongi uksest sisse. Paistab, et salongis puudus ventilatsioon ja personali suitsetamise lõhn tagaruumides kandus ette salongi klienditsooni. Salongis oli ka probleem kärbestega; ma ei ole kunagi näinud siseruumides nii palju kärbseparvi. Salongis oli üks suur avar ala vaid juuksuritoolidele ja taga oli üks ruum juuste lõikamiseks naistele, kes kannavad hidžaabi (hijab) ja ei saa seda avalikult võõraste ees ära võtta.

Selgus ka asjaolu, et juuste lõikamisele on siiski ooteaeg, aga jällegi maniküüri-pediküüri sai kohe minna. Mõeldud-tehtud, esmalt mani-pedi, seejärel juuste lõikus. Maniküüri ja pediküüri tegemiseks ilutegijal ei olnud eraldi lauda nagu olen harjunud nägema Eestis. Mina kliendina istusin juuksuritoolis ja ilutegija istus minust madalal väiksel pingil ning põhimõtteliselt minu käed või jalad olid tema süles. Tool oli ebamugav ja ma ei saanud oma selga toetada vastu tuge, sest pidin olema ettepainutatud asendis ilutegija jaoks, kui ta tegeles mu kätega. Pediküür oli õnneks mugavam, sest sain selga toetada vastu toolituge. Kogu see aeg salongis ju lendasid kärbsed nagu enne kirjutasin. Mis minu jaoks oli kõige veidram, et iluteenindajal oli ühes käes parasjagu minu käsi või jalg ja teises käes kärbsemürgisprei, mida ta siis lasi minu ja enda kohal. Ma vaatasin elukaaslase poole, et nagu mida?! Tema vaid kehitas õlgu ja see tsirkus jätkus.

Elukaaslase ema soovitas, et ma võiksin lasta oma kulmud ka ära värvida, kui ma juba salongis olen. Alguses pelgasin seda ideed, sest mis saab siis, kui ilutegija valib vale tooni või jätab liiga kauaks peale. Neil puudub kogemus, kui kiiresti minu karv võiks värvi külge võtta. Võtsin julguse kokku ja olin nõus. Lõppude lõpuks saab alati ka uuesti värvides parandada, pole maailmalõpp, kui alguses midagi nässu läheb. Õnneks kõik laabus ja kulmutoon oli sobilik juustevärviga.

Kui maniküür, pediküür ja kulmude värvimine tehtud sai, oli aeg minna juukseid lõikama. Juuste lõikamise kohta postitasin eraldi varasemalt. See oli järgmine komejant. Selle lugemiseks vajuta siia.

Ma olin kogu selle aja seal salongis suhteliselt stressis, sest ma ei valda türgi keelt ning ma ei olnud 100% kindel, et elukaaslane suudab personalile selgeks teha, millised on minu ootused. Lõpuks ja jumal tänatud laabus kõik kenasti ja jäin tulemusega rahule. Kõik teenused kokku maksid 20 EUR ja tuleb tõdeda, et sellise hinnaga nelja teenust Eesti ilusalongides ei leia.

Just sinna salongi ei lähe uuesti, mitte mingil juhul. 😀 aga ma olen avatud, et külastada mõnda teist salongi, kui satun tagasi Istanbuli.

Türgi toidu- ja joogikultuur

Igal pool söögi alla ja peale sain juua türgi teed nendest nunnudest tassikestest. Kuna ma ei joo kohvi, siis tee joomine pole minu jaoks võõras. Aga isegi lühikese reisi lõpuks oli tee joomisest mõõt täis. Mul on kodus ka türgi tee tassikeste serviis, mida ei ole kordagi kasutanud. Kui elukaaslase vanemad kunagi Tallinna meile külla tulevad, äkki saan siis kasutada?!

Kui juba Türgis, siis tuleb ära proovida see ehtne Türgi kebab. Lasin elukaaslasel teha valiku, sest tema teaks paremini, milline võiks mulle maitsta rohkem. Ütleme nii, et oli igati maitsev, aga kindlasti tulevikus leiaksin omale selle õigema valiku.

Mina avastasin enda jaoks Kaymaki. Tegemist on toorjuustulaadne piimatootega, mis on aga palju kohevam ja suus sulavam kui toorjuust. Seda maitset ei oska sõnadega kirjeldada. Kaymakit saab lihtsalt saia peale määrida ja sobib kenasti hommikusöögi kõrvale. Mulle õpetati nii, et saia peale määrid kaymakit ja tilgutad peale mett. Oh, to die for! Tallinnas on Türgi pood nimega NUR market müüb ka kaymakit. Vahel käin sealt paar karpi ostmas, et teinekord kodus patustada.

Tahtsin proovida ka ehtsat baklavat. Baklava on filotaignast üpris kaunis magus pähklisisuga pastry. Tallinnas olen ostnud baklavaid Sultan Baklavast ja mulle on nende omad ka maitsenud. Neil on rohkem eestipärased maitsevalikud, näiteks vaarikaga, kohupiimaga, šokolaadiga. Türgis kasutatakse enamjaolt pähklisegu, näiteks pistaatsiaga ning no uskumatu, kuidas üks pastry võib nii maitsev olla!

Järgmine toit nimekirjas oli künefe. Võiks öelda, et see on sarnane baklavale, aga künefe valmistamisviis ja taigen on teistsugune ning sisuks on hoopiski suus sulav juust. Kui ma ei eksi, siis künefed pakub ka Sultan Baklava Tallinnas.

Mulle ei maitse endiselt lokum ehk Turkish Delight. Lokumi maitse on liiga magus minu jaoks ja kleepub hammaste külge, et ei õnnestu alla neelata. Elukaaslane on varasemalt Türgis käies kaasa ostnud karbikese, aga mina ei pretendeeri sellele.

Milliseid restorane külastasime?

Reisiaja vältel einestasime kolmes restoranis. Laupäeva õhtul sõime õhtust Bosporuse silla kruiisi ajal laevas.

Reede õhtul läksime õhtust sööma kalarestorani nimega Albatros. Sel õhtul oli just meeldivalt soe temperatuur, et sai terrassil mõnusalt einestada. Restorani eripäraks ongi erakordne vaade järvele ja mõistagi istekohti on rohkem pandud suurele terrassile kui siseruumi.

Toit oli väga maitsev ja atmosfäär andis kogemusele palju positiivset juurde. Seda restorani külastavad elukaaslase perekonnaliikmed tihti, sest teavad, et saavad kindlasti hea toiduelamuse ja professionaalse teeninduse osaks.

Viimasel õhtul ehk pühapäeval sooviti mind viia ehtsasse kebabi restorani Şark Sofrası. Paraku ei mina ega teised ei jäänud toiduga ega teenindusega rahule. Elukaaslase vend teadis rääkida, et kunagi oli see restoran väga populaarne ja tuntud hea toidu poolest. Ma ei ütle, et toit oleks halvasti maitsenud, aga samas polnud ka midagi erilist. Mulle isegi maitses üks kebabi roog rohkem ühes suvalises kaubanduskeskuse restoranis, mida olime külastanud reede lõunal.

Pärast õhtusööki jalutasime restorani läheduses olevas Gölet pargis. Istanbulis on palju rohkem rohelust, kui mina oma vaimusilmas ette olin kujutanud.

Liiklus

Istanbulis liiklus on küll manikaalne. Elukaaslane väidab, et neil on ikka reeglid, aga mina küll ei tuvastanud neid oma silmaga. Igaüks sõidab nii nagu tahab, suunatuld ei näidata, trügitakse julmalt vahele, jalakäijale teed ei anta jne. Arvestades fakti, et me ei asunud Istanbuli südalinnas, siis võin ette ainult kujutada, milline liiklus seal veel on.

Kokkuvõte

See oli tegelikult minu üks meeldejäävaid ja lemmikumaid reise. Eks kindlasti ka seepärast, et ühtlasi kohtusin lõpuks elukaaslase perekonnaliikmetega, mis oli ammu juba sobilikku aega ületanud. Istanbul ise on kultuurirohke suurlinn väga põneva ajalooga. Kindlasti külastame Istanbuli lähitulevikus uuesti, et mina näeksin ära ka need populaarsemad turismikohad. Samas jällegi minul on vedanud sellega, et elukaaslane teab, milliseid huvitavamaid kohti võiksime külastada või vaadata, kuhu tavaline turist ei oska sattuda.

Görüşmek üzere! Kohtumiseni!